IMF näeb Eesti majandusel nadimat kasvu

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on keskpanga senised analüüsid näidanud, et Eestile on jõukohane pikaajaline majanduskasv 3-4% aastas. „Majanduse kasvutempo on võrreldes eelmise kümnendiga oluliselt madalam ning sellega peaksid arvestama tegevuse planeerimisel nii ettevõtted, poliitikud kui ka majapidamised. IMFi senisest madalam hinnang kuni 3% aastas näitab, et me vajame Eestis kasvu toetavate reformide arutelu.“

Eesti Pank nõustub IMFiga, et lähiaastatel on eelarvepoliitikas oluline kinni pidada struktuurse tasakaalu nõudest.

Viimastel aastatel on Eesti majanduskasvule kõige enam kaasa aidanud eratarbimine, mille taga on madal inflatsioon ja kiire palgatõus. „Hõive ja keskmine palk on kerkinud kiiremini, kui ettevõtete tootmismahu kasvu põhjal võinuks oodata. Viimased 1,5 aastat on ettevõtete kasumid vähenenud ja see võib ohustada ettevõtete võimet investeerida ja laduda majanduskasvu vundamenti,“ märkis Müller.

IMFi hinnangul ohustavad Eesti kasvuväljavaadet langusriskid ümbruskonnas. Eesti majandus sõltub tugevalt väliskaubandusest ning riigi pangandussüsteemis domineerivad piiriülesed pangagrupid, mistõttu Eesti majanduse käekäik on tugevalt seotud välismaailmas toimuvaga. Kaubanduspartnerite majanduskasvu oodatav paranemine jääb pigem ootustele alla, kui ületab neid. Globaalse finantsolukorra püsitus võib mõjutada laenupakkumist Eestis tegutsevate välismaiste pankade filiaalide kaudu. Kohalikud riskid puudutavad keskpikka perspektiivi ning on seotud potentsiaalse kasvu ja konkurentsivõime väljavaadetega.

Tugeva majanduskasvu säilitamine on probleem üle kogu maailma, nentis IMF, kuid see ülesanne on veelgi keerulisem Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis tervikuna. Globaalses plaanis ohustab majanduskasvu „uude keskpärasusse“ langemise risk, kuna investeeringud vähenevad, tootlikkuse kasv aeglustub ning mõju hakkavad avaldama ebasoodsad demograafilised näitajad. Kesk- ja Ida-Euroopas komplitseerivad neid probleeme eriti keeruline demograafiline olukord  ja keskmise sissetulekuni jõudmisega sageli kaasnev tootlikkuse kasvu aeglustumine.

Täna lõppenud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastane Eesti majanduspoliitikat hindav visiit keskendus Eesti majanduse kasvuvõimele. IMF-i hinnangul on Eesti majanduse kasvuvõime lähiaastatel suurusjärgus kuni 3 protsenti aastas ja see hinnang eeldab mitmete kasvu toetavate reformide elluviimist.